Üks poseeritud uusaastapilt

Meie peres oli kombeks igal aastavahetusel lastest kuuse juures mõni pilt teha. See on siis 1963/1964. Tollal suured saluudid kombeks ei olnud, nende aset täitsid säraküünlad. Minule need eriti ei meeldinud, imelik vastik lõhn jäi pärast nende põletamist tuppa. Aga nagu näha, naudib mu paar kuud noorem kui kaheaastane õde neid väga. Ega teda ei huvitanud kuskile kaamerasse vaatamine ja seetõttu on ta pildil palju loomulikum kui kukupai mina. Millegipärast topiti mulle mingi nukk ka sülle, kuigi kõik teadsid, et ma nukkudega EI mängi.