Nimedest

Suguvõsad on suureks ja laiaks hargnenud. Sageli nooremad põlvkonnad ei teagi enam, kes kellega mingitpidi sugulane ongi. Ajalukku on jäänud suured suguvõsapeod ja kokkusaamised, isegi matustele ei tulda enam alati. Osa süüd on kindlasti sellel, et perekonnanimed on nii palju muutunud.

Minu vanaisa oli pärit Harjumaalt, Kose kihelkonnast ja tema perekonnanimi oli Aalbok. Samanimelisi on sealkandis veel praegugi palju, aga mina neid enam ei tunne ega tea.

Peres oli kokku kuus venda ja kaks õde. Aastani 1936 kandsid kõik Aalboki nime, siis aga tuli suur eestistamise laine. Neli venda otsustasid jääda vanale nimele truuks, noorim vendadest ja üks õde muutusid Aljanditeks, minu vanaisa aga valis uueks perekonnanimeks Alurand. Tema oli ka niipalju kaval, et maksis mingi summa ja keegi teine seda nime enam võtta ei saanud. Tänapäeval kannab seda perekonnanime ainult neli inimest ning lisa ei ole tulemas, kuna mu onupoja tütarde lapsed said oma isade perekonnanimed.

Rohkem pahandab mind aga see, et vanaisa muutis ära ka eesnime. Miks oli vaja Martinist Mardo teha? Ema kurtis ikka, et selle nimega oli igavene häda, kui oli vaja kuskil dokumentidesse kirja panemiseks isanime. Ei osanud seda keegi korralikult kirjutada ega hääldada, ükskord olevat mingitesse paberitesse isegi Marta isanimena kirja läinud. Meie kõnepruugis on vanaisa ikka Martiniks jäänud ja mu õde pani ka oma poja nimeks Martin.

Vanimal vennal Gustavil oli neli tütart, nii et ka sealtkaudu suguvõsa nimi edasi ei lähe. Kahel vennal polnudki lapsi, Juhanil oli kaks poega ja tütar. Tema poegadel omakorda lapsi polnud, kuid tütar jäi oma nime juurde ja kuulu järgi on tal vähemalt üks poeg, kes sealtpoolt nime edasi peaks kandma. Noorim vend Kaido, nagu öeldud, võttis endale nimeks Aljandi. Kaido suri varakult, jättes järele poja ja tütre. Poeg Matil oli omakorda poeg Kaido, kes peaks elama Muhumaal. Ja ka minu poeg sai nime tema järgi.

Vanaemal oli ilus eesnimi - Annette-Marie, kuid eestistamisel muutus see Aitaks. Annette sai eestipärasel kujul Anita küll minu ema teiseks eesnimeks, kuid tavaelus seda keegi ei kasuta. Marie nimi on mu onupoja vanema tütre esimese tütre teine nimi. Onu nimi Hubert rändas edasi mu onupoja noorema tütre pojale.

Ülejäänud nimed meie peres on mujalt pärit, mitte suguvõsa varamust.